märgistamismeetodi

Märgistamismeetod viitab erinevatele tehnikatele, mida kasutatakse objektide, ainete või organismide identifitseerimiseks, jälgimiseks või nende liikumise uurimiseks. See hõlmab sageli lisatud märgiseid, mis on erinevad uuritavast objektist, kuid mida on võimalik tuvastada. Mõned levinumad märgistamismeetodid hõlmavad radioaktiivsete isotoopide kasutamist, kus radioaktiivsust saab tuvastada vastavate detektoritega. Fluorestseeruvaid märgiseid kasutatakse ka laialdaselt, kuna need kiirgavad valgust teatud lainepikkusel pärast ergastamist. Teised meetodid hõlmavad stabiilseid isotoope, mida saab analüüsida massispektromeetria abil, või DNA märgistamist, kus spetsiifilised DNA järjestused lisatakse uuritavale objektile.

Rakendused märgistamismeetoditel on mitmekesised. Meditsiinis kasutatakse märgistatud ühendeid diagnostikas, näiteks pildistamisel (PET, SPECT), ning ravimite farmakokineetika uurimisel. Keskkonnateadustes aitavad märgised jälgida vee või saasteainete liikumist, samuti uurida loomade rändemustreid. Bioloogias on märgistamismeetodid asendamatud valgu liikumise, raku signalisatsiooni ja geeniekspressiooni uurimisel. Ka tööstuses leiab märgistamismeetod kasutust toodete jälgimisel ja kvaliteedikontrollis. Meetodi valik sõltub uuritavast probleemist, vajalikust tundlikkusest ja ohutusnõuetest.