immuunreageerimine

Immuunreageerimine on immuunsüsteemi keerukas protsess, mille käigus organism tuvastab ja neutraliseerib kahjulikke aineid, nagu viirused, bakterid, seened ja parasiidid. See reaktsioon on elutähtis ellujäämiseks, kaitstes meid haiguste eest. Immuunreageerimine jaguneb kaheks peamiseks osaks: kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunsus.

Kaasasündinud immuunsus on organismis sünnist saati olemas ja pakub kohest, kuid üldist kaitset erinevate patogeenide vastu. Selle osa moodustavad näiteks nahk, limaskestad, põletikulised reaktsioonid ja teatud tüüpi valged verelibled. Kaasasündinud immuunsus ei ole spetsiifiline kindla haigustekitaja suhtes.

Omandatud immuunsus areneb elu jooksul ja on palju spetsiifilisem. See õpib ära tuvastama konkreetseid haigustekitajaid ja moodustab nende vastu immuunmälu. Omandatud immuunsuse peamised tegijad on lümfotsüüdid, sealhulgas B-rakud, mis toodavad antikehi, ja T-rakud, mis hävitavad nakatunud rakke või reguleerivad immuunvastust. Antikehad seostuvad haigustekitajatega ja märgistavad need hävitamiseks, samas kui T-rakud võivad otseselt rünnata või abistada teisi immuunrakke. Omandatud immuunsuse tulemusena tekib pikaajaline kaitse.