hääletamise

Hääletamine on demokraatlike otsuste langetamise viis, mille käigus inimesed väljendavad oma eelistuse valimiste, referendumide või muude otsustusprotsesside raames. Hääletamine on tavaliselt salajane ja vabatahtlik akt, mille tulemused näitavad, milline kandidaat või milline eelnõu sai enim toetust.

Hääleõigus ja osalemine sõltuvad riigi seadustest. Üldiselt on hääleõigus täisealised kodanikud või vastava elukohaga elanikud. Enne hääletust võib olla vajalik registreerimine või kinnitamine elukohta. Hääletamine toimub tavaliselt valimispäeval või nende vahetusviisidega; mõnes riigis on võimalik hääletada varakult või posti teel. Hääled on salajased ning hääletamisprotsessi jälgitakse, et tagada õigsus ja turvalisus.

Väike ülevaade hääletamisviisidest: pabersedelid on enamlevinud, kuid mõnes riigis kasutatakse ka elektroonilist hääletamist või posti teel hääletamist. Eestis on e-hääletamine (e-valimised) olnud kasutusel alates 2005. aastast ning see võimaldab valida internetiteel. E-hääletamise süsteem on pälvinud nii arutelu kui kriitikat, kuid on muutnud ligipääsu ja kiiruse.

Hääletamise kvaliteet ning usaldus sõltuvad läbipaistvusest, turvalisusest ja järelevalvest. Riigid rakendavad erinevaid meetmeid: identifitseerimine, salajasus, kontroll ja auditeerimine. Hääletamise kui nähtuse roll on suur demokraatlik väärtus, mis annab kodanikele võimaluse mõjutada poliitikat ning ühiskondlikke otsuseid.