ekskluusIOkriteerit

Eksklusiokriteeriumid ehk välistamiskriteeriumid on omadused või tingimused, millega kirjeldatakse osalejate välistamist uuringust, projektist või programmist. Need kriteeriumid on tavaliselt esitatud protokollis või programmi reeglites ja määratlevad täpselt, millal inimene või üksus ei või osaleda. Eksklusiot saab käsitleda koos kaasamisnõuetega (inclusion criteria), mis kirjeldavad, kes sobib uuringusse või programmi.

Eksklusiokriteeriumide peamine eesmärk on ohutuse tagamine, andmete kvaliteedi ja analüüsi usaldusväärsuse parandamine ning tulemuste voolavuse ja üldistatavuse kontrollimine. Tavaliselt hõlmavad need meditsiinilisi seisundeid ja haiguste astet, ravimite või raviga seotud koostoimeid, kehtivaid labori näite, vanust, rasedust või sünnitusperioodi, keele- või arusaamkeelte oskusi, uuringukohustust ja suutlikkust järgida protokolli. Mõnikord lisatakse eksklusionipõhjused, mis on seotud varasema uuringukogemuse, esialgse diagnoosi või kohusetundliku koostööga.

Uuringutes ja protokollides peab eksklusion olema eelnevalt määratletud ja võimalikult mõõdetav. Tööriistena kasutatakse selgelt kirjeldatud kriteeriume, et vähendada subjektiivset hinnangut ning võimaldada korrektset vaatluste eraldamist. Eksklusiot tuleb uuringukortside aruannetes ja registreerimisel selgelt avaldada ning ning osalejate arvu koos põhjendustega kajastada.

Eksklusiokriteeriumid on olulised bezpeestad ja metoodika selgus; nende õiglane ja läbipaistev rakendamine suurendab uuringu eetilisust ja teaduslikku usaldusväärsust. Samas tuleb neid vajadusel uuendada, kui teaduslikult või kliiniliselt muutub olukord.