difusioonipõletitel

Difusioonipõletid on kütusepõletamise seadmed, kus kütus ja õhk segunevad põlemiskambris difusiooni teel. See tähendab, et kütus ja oksüdeerija (tavaliselt õhk) sisenevad põletisse eraldi ja nende omavaheline segunemine toimub aeglaselt füüsikalise difusiooniprotsessi käigus põlemispiirkonnas. Vastupidiselt eelnevalt segunemist kasutavatele põletitele, kus kütus ja õhk segatakse enne põlemiskambrisse sisenemist, saavutavad difusioonipõletid oma põlemise difusioonikiiruse.

Selle põlemismeetodi tulemuseks on tavaliselt madalam põlemistemperatuur võrreldes eelnevalt segunemist kasutavate põletitega. See võib olla eelistatud rakendustes, kus on oluline vähendada lämmastikoksiidide (NOx) emissioone, kuna kõrgemad temperatuurid soodustavad NOx moodustumist. Difusioonipõletite töö on sageli stabiilsem laias tööpiirkonnas, mistõttu on neid kasutatud erinevates tööstuslikes ahjudes ja kateldes.

Difusioonipõletid võivad olla lihtsama konstruktsiooniga ja vähem tundlikud kütuse koostise varieeruvusele võrreldes mõnede teiste põletitüüpidega. Nende põlemisprotsess on aeglasem ja võib tekitada pikema leegi. Peamised komponendid on kütuse ja õhu sisselaskeavad, mis on paigutatud nii, et nende kokkupuude toimub optimaalselt põlemise saavutamiseks. Sõltuvalt disainist võivad need olla ühe- või mitmeavalised.