blokktrükkimist

Blokktrükkimist ehk blokktrükki on reljeeftrükikunst, mis kasutab lõigatud puit- või linoleumblokki. Kujundus on lõigatud nii, et ainult kujutise reljeefne pind on inkteeritav. Blokk inkteeritakse ja paberi vastu pressitakse, et muster paberile üle kanduks. See tehnika võimaldab kujutist korrata ning sageli tekivad tugev kontrast ja selged kontuurid.

Varaseim teadaolev blokktrükk pärineb Hiinast ja on tõendatud 9.–10. sajandist budistlike tekstide trükimisel. Aja jooksul levis tehnika Jaapanisse ja üle kogu Aasia; 17.–19. sajandil Jaapani ukiyo-e trükid on kuulsad näited. Euroopasse jõudis tehnika raamatukunsti juurde 14.–15. sajandil; 19. sajandil sai blokktrükikunst iseseisva kunstivormina kasutatud nii illustratsioonide kui kunstiprintide loomiseks.

Protsess koosneb kujundamisest ja lõikamisest, inkteerimisest ning trükkimisest. Kujund võib olla joonistatud otse blokile või paberi abil üle kantud. Blokk lõigatakse välja spetsiaalsete lõiketööriistadega ning jääb reljeefseks. Seejärel inkteeritakse pind ühtlase kihiga rulliga (brayer) ning paberi vastu surutakse kas trükipressi või käsitsi bareniga. Erivärviliste trükiste jaoks kasutatakse eraldi blokke või registreeritakse hoolikalt.

Materjalid ja tööriistad hõlmavad puidust või linoleumblokke; tinta (veepõhine või naftapõhine); lõiketööriistu nagu nuga ja spaatel, brayer; baren; trükipress ning erinevat tüüpi paberid, sh käsitöö- või riisipaber. Tänapäeval kasutatakse blokktrükki nii kunstiprintide, illustratsioonide kui ka käsitööna.