arvutitüüp

Arvutitüüp viitab arvutite klassifikatsioonile nende arhitektuuri, funktsionaalsuse ja kasutusala alusel. Arvutid jagunevad peamiselt viiele peamisse tüüpi: mikroarvutid, tööpõrandarvutid, serverid, superarvutid ja embedded-süsteemid.

Mikroarvutid, tuntud ka kui isikuarvutid (PC-d), on kõige levinumad tavaliselt kasutajate tarbeks. Nende hulka kuuluvad tavaliselt desktop-arvutid ja lapparvutid, mis on mõeldud kodukasutusele, õppimiseks või tööl. Mikroarvutid on tavaliselt ümbritsetud kasutajaliidesega, nagu näppelaud, hiir ja ekraan, ning kasutavad tavaliselt operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows, macOS või Linux.

Tööpõrandarvutid on võimsamad ja spetsialiseerunud mikroarvutitele, mõeldud töökeskkondadesse. Nende hulka kuuluvad tööpõrandarvutid, graafikapõrandarvutid ja töötasud, mis on mõeldud spetsialiseerunud tööks, nagu graafika, video töötlus või andmeanalüüs. Nende arvutite võimsus ja stabiliteet on tavaliselt kõrgem kui tavaliste mikroarvutite.

Serverid on arvutid, mis pakuvad andmeid ja ressursse teiste arvutitele võrgus. Serverid jagunevad mitmeks alaliigiks, näiteks failiserverid, andmebaaside serverid, võrguserverid ja klusteriserverid. Serverid on mõeldud töötama püsivalt ja suurte andmete haldamiseks, mistõttu nad on tavaliselt väga võimsad ja stabilsed.

Superarvutid on kõige võimsamad arvutid, mis on mõeldud komplekssete matemaatiliste probleemide lahendamiseks, nagu ilmastikumudelid, füüsika simulatsioonid või kriptograafia. Superarvutid kasutavad tavaliselt mitmesaja või tuhandeid protsessoriteid ja on mõeldud suurte andmete kiire töötluseks.

Embedded-süsteemid on arvutid, mis on integreeritud teiste seadmete sees, nagu telefonid, autod, külmutusseadmed või meditsiinilised seadmed. Need arvutid on tavaliselt väiksed, energiasäästlikud ja spetsialiseerunud tegevusteks, milleks nad on mõeldud. Embedded-süsteemid kasutavad tavaliselt erilisi operatsioonisüsteeme, nagu FreeRTOS või VxWorks.