arvepidamise

Arvepidamine ehk raamatupidamine on ettevõtte finantstehingute korrapärane registreerimine ja jälgimine, mille eesmärk on anda usaldusväärne ülevaade majanduslikust seisu, tulemusest ja rahavoogudest ning täita maksustamis- ja aruandlusnõuded.

Peamised põhimõtted on kahepoolne (kahekirje) arvestus, kus iga tehing kajastatakse kahes kontol: debet ja krediit. Kontoplaan, päevik ja üldkontod moodustavad selle süsteemi aluse. Kattebilanss (kattebilansiline arvestus) kontrollib, kas debet ja krediit kokku ühtivad ning annab esmase ülevaate finantsseisust.

Protsess hõlmab tehingute registreerimist päevikusse, postitamist kontodele, perioodi lõpuks tehtavaid korrigeeringuid ning kattebilansist ja seejärel finantsaruannete koostamist. Tüüpilised aruanded on bilanss (varad, kohustused ja omakapital) ning kasum-kahjumiaruanne; rahavoogude aruanne võib olla eraldi või kaasatud bilanssi ja kasumiaruandesse. Nõuded ja koostamistäpsus võivad sõltuda jurisdiktsioonist ning ettevõtte suurusest ja liigist.

Erinevad lähenemised hõlmavad manuaalset ja arvutipõhist raamatupidamist, samuti raamatupidamistarkvarasid ja ERP-süsteeme. Kahekirjeline arvestus jääb tavapäraseks põhimõtteks ning paljud kaasaegsed süsteemid on selle alusena konstrukeeritud, kuid mõnes kontekstis kasutatakse ka üksikkirje- või segamudelit.

Tähtsus: arvepidamine on finantsotsuste, maksustamise, auditeerimise ja ettevõtte usaldusväärse finantskuva tagamiseks keskne tööriist. Ajalooliselt populariseeriti kahepoolne süsteem 15. sajandil Luca Pacioli teoste kaudu, mis andis aluse tänapäevasele raamatupidamise praktikale.