antiikolümpiamängude

Antiikolümpiamängud olid püha olümpiamängude festival, mida peeti Vana-Kreeka linnriikides iga nelja aasta tagant Olympia linnas. Need mängud algasid traditsiooni kohaselt 776. aastal eKr ja kestsid kuni 393. aastani pKr, mil Rooma keiser Theodosius I need keelustas. Algselt olid mängud pühendatud jumal Zeusele ja neil oli oluline religioosne tähendus.

Alguses kuulus kavasse vaid üks ala, staadionijooks. Aja jooksul lisandusid uued spordialad nagu maadlus, poks, pankraation (kombineeritud maadlus ja poks), viievõistlus (staadionijooks, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja maadlus) ning vankrisõit. Osaleda said vaid vabad kreeka mehed, naistel oli osalemine keelatud, välja arvatud teatud erandjuhtudel, kus nad võisid osaleda hobuste omanikena.

Võitjaid austati suurelt, neid krooniti oliivioksaga ning nad said sageli materiaalseid ja rahalisi hüvesid oma kodulinnades. Antiikolümpiamängud olid olulised mitte ainult spordisündmusena, vaid ka kultuurilise ja poliitilise kokkusaamise kohana, kus rivaliseerivad linnriigid sageli sõlmisid vaherahu, et sportlased saaksid turvaliselt võistlustele tulla. Mängude lõpetamine oli seotud kristluse leviku ja paganlike rituaalide keelustamisega Rooma impeeriumis.