Valimisüsteemide

Valimisüsteemid on menetlused, mille abil valijad valivad ametnikke ja poliitilisi otsustajaid. Erinevad valimisüsteemid kasutavad erinevaid meetodeid, et muuta üksikute häälte kogusumma lõplikuks tulemuseks. Peamised valimisüsteemide kategooriad on enamussüsteemid ja proportsionaalsüsteemid.

Enamussüsteemides võidab kandidaat või partei, kes saab kõige rohkem hääli. Tuntuim enamussüsteem on suhteline enamus, kus kandidaat võidab, kui ta saab rohkem hääli kui ükski teine kandidaat, isegi kui see ei ole üle 50% häältest. Absoluutne enamus nõuab aga üle 50% häältest võitmiseks, sageli kasutatakse teist valimisvooru, kui ükski kandidaat esimeses voorus üle 50% häältest ei saa.

Proportsionaalsüsteemide eesmärk on tagada, et parlamendis või esindusorganis oleks parteide kohtade jaotus ligikaudu vastavuses nende poolt saadud häälte osakaaluga. Levinud proportsionaalsüsteemide hulka kuuluvad mitmemandaadilised ringkonnad, kus parteid saavad kohti vastavalt oma häälteprotsendile, ning mitmesugused valimisvalemid, nagu D'Hondti meetod või Sainte-Laguë meetod, et kohti jagada.

Lisaks nendele põhikategooriatele eksisteerib ka segasüsteeme, mis kombineerivad erinevate süsteemide elemente. Näiteks võib osa kohtadest valida enamussüsteemiga ja osa proportsionaalselt. Valimisüsteemi valikul on oluline mõju valitsuse moodustamisele, erakondade esindatusele ja valijate hääle mõjususele.