Tüvirakke

Tüvirakkud ehk tüvirakk on rakk, mis on võimeline eristuma mitmeks spetsialiseerunud rakutüübiks ning omab võimet jaguneda, säilitades oma taastumisvõime. Nende omaduste kombinatsioon teeb tüvirakke olulisteks vahenditeks teadus- ja meditsiinivaldkonnas.

Peamised tüvirakkude tüübid on embrionaalsed tüvirakud (ESC), täiskasvanud tüvirakud ja indutseeritud pluripotentsed tüvirakud (iPS). ESC-d on pluripotentsed ja suudavad areneda peaaegu kõikide kehakoete rakkudeks; neid eraldatakse varases embrüos ning nende kasutamine tekitab eetilisi ja praktilisi küsimusi. Täiskasvanud tüvirakud paiknevad erinevates kudedes (nt luuüdi, nahk) ning on tavaliselt multipotentsed, mis tähendab, et nad võivad eristuda piiratud hulka rakkudeks. iPS-tüvirakud on täiskasvanud rakkudest reprogrammeeritud pluripotentsed rakud, mis pakuvad eetiliselt vähem probleeme ja võimaldavad isikupärastatud rakukudede loomist.

Kasutusalad: tüvirakkude tehnoloogiaid uuritakse ja rakendatakse regenereerivas meditsiinis, haiguste uurimises ja ravimite testimises. In vitro mudelite loomine ning rakkude eristumise kontrollimine võimaldab arendada uusi ravimeetodeid ning testida ravimite mõju enne kliinilisi uuringuid.

Rsk ja piirangud: ühest küljest on risk kontrollimatu jagunemise ja tuumorite tekkimise, immunoloogiliste reaktsioonide ning tehniliste väljakutsete tõttu; teisalt annab eetika ja regulatsioonide kontekst võimalusi rangelt kontrollitud ning eetiliselt vastuvõetavate rakutehnoloogiate arendamiseks. iPS-l on potentsiaal vähendada eetilisi probleeme ning suurendada isikupärastatud meditsiini võimalusi.