Meediakasutust

Meediakasutus tähistab, kuidas inimesed ligipääsevad ja kasutavad meediat sisu ja platvorme eesmärkidel informatsioon, meelelahutus ja kommunikatsioon. See hõlmab sagedust, aega, kanaleid, seadmeid ning sisutüüpe ja konteksti, kus tarbimine toimub. Traditsioonilised meediakanalid (televisioon, raadio, trükimeedia) ning digitaalsed kanalid (veeb, sotsiaalmeedia, voogedastus, mobiilirakendused) on osa meediakasutuse spektrist.

Mõõtmise aluseks on katvus, keskmine tarbimisaeg, vaatamised, klikid ja kaasatus (kommenteerimine, jagamine, sisu loomine). Andmeid kogutakse küsitluste, veebianalüütika ja paneelarvutuste kaudu. Tarbimisviisid eristuvad: passiivne tarbimine (vaatamine/kuulamine) ja aktiivne kaasamine.

Determinandid hõlmavad vanust, haridust, sissetulekut, digi-kirjaoskust, piirkonda ja seadmete ligipääsetavust, samuti usaldust allikate vastu. Digitaalne areng on suurendanud mobiilset interneti kasutust, voogedastust ja sotsiaalmeedia rolli ning muutnud traditsiooniliste kanalite rolli.

Mõjud keskenduvad teavitusele, kultuurilisele osalusele ja ühiskondlikule arengule, kuid esindatud on ka negatiivsed väljakutsed nagu valeinformatsioon, privaatsus ning ekraaniaja mõju. Seetõttu rõhutatakse meediakirjaoskuse tõstmist ning vastutust platvormide ja sisu regulatsioonis.

Meediakasutuse uurimine on ühendatud riiklike ja rahvusvaheliste uuringutega ning aitab mõista, kuidas inimesed suhtlevad meediaga ning millised on tarbimistrendid.