Lümfikapillaarid

Lümfikapillaarid on pisikesed veresooned, mis moodustavad osa lümfisüsteemist. Need on väiksemad ja õhemate seintega kui tavalised veresooned, mis võimaldab neil tõhusalt koguda kudedest vedelikku, mida nimetatakse lümfiks. Lümfikapillaarid on laialt levinud kogu kehas, eriti pehmetes kudedes.

Lümfikapillaaride seinad on ühe rakukihiga, mis koosneb endoteelirakkudest. Nendel rakkudel on klappide sarnased avad, mis võimaldavad lümfil kergesti kapillaaridesse siseneda, kuid takistavad selle tagasivoolu kudedesse. See üksiksuunaline vool on lümfisüsteemi funktsioneerimiseks ülioluline.

Lümfikapillaaride peamine ülesanne on koguda kudedesse lekkinud vedelikku, valke, rasvu ja muid aineid, mida veresooned ei suuda tagasi transportida. See vedelik, muutudes lümfiks, siseneb kapillaaridesse ja voolab seejärel suurematesse lümfisoontesse. Lümfisüsteem aitab seega tasakaalustada keha vedelikukoguseid ja eemaldada jääkaineid.

Lisaks vedeliku transpordile on lümfikapillaarid olulised ka immuunsüsteemi jaoks. Nad võivad transportida immuunrakke ja antigeene lümfisõlmedesse, kus immuunvastus algatatakse. Rasvade imendumisel seedetraktis mängivad samuti lümfikapillaarid, mida nimetatakse kilumikroobideks, olulist rolli.