Krüpteerimisalgoritmi

Krüpteerimisalgoritmi on matemaatiline protseduur või kogum reegleid, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks (muutmine loetamatuks vormiks) ja dekrüpteerimiseks (selle algsesse vormi taastamine). Krüpteerimisalgoritmid on krüptograafia aluseks, mis on teadus andmete turvalisest edastamisest ja salvestamisest.

Peamised krüpteerimisalgoritmide tüübid on sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilised algoritmid kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Need on üldiselt kiiremad ja sobivad suurte andmemahtude töötlemiseks. Levinud sümmeetrilised algoritmid hõlmavad AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard).

Asümmeetrilised algoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad andmete krüpteerimiseks ühte võtit (avalik võti) ja dekrüpteerimiseks teist võtit (privaatne võti). See meetod võimaldab turvaliselt edastada krüpteerimisvõtit isegi ilma eelneva turvalise kanalita. Asümmeetrilised algoritmid on aeglasemad, kuid pakuvad täiendavat turvalisust ja neid kasutatakse sageli võtmevahetuseks ja digitaalseteks allkirjadeks. Levinud näited on RSA (Rivest–Shamir–Adleman) ja ECC (Elliptic-curve cryptography).

Krüpteerimisalgoritmi turvalisus sõltub selle matemaatilisest keerukusest ja võtme pikkusest. Tugevad algoritmid on vastupidavad erinevatele rünnakutele, sealhulgas jõuga läbiproovimisele (brute-force attack) ja matemaatilisele analüüsile. Krüpteerimisalgoritme kasutatakse laialdaselt interneti turvalisuses, nagu SSL/TLS, andmete kaitseks mobiilseadmetes ja panganduses.