Gestaltpsühholoogid

Gestaltpsühholoogid oli Saksamaal 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogiline koolkond. Peamine rõhk oli asetatud inimese kogemuse terviklikkusele. Gestaltpsühholoogid väitsid, et tervik on oma osade summast suurem ja et meie aju organiseerib sensoorse informatsiooni automaatselt tähendusrikasteks tervikuteks ehk gestalditeks. See tähendab, et me ei taju maailma üksikute elementidena, vaid pigem organiseeritud mustritena.

Koolkonna keskseteks figuurideks olid Max Wertheimer, Wolfgang Köhler ja Kurt Koffka. Nad uurisid selliseid nähtusi nagu taju, õppimine ja probleemilahendus, rõhutades organisatsiooni ja struktuuri tähtsust. Gestaltpsühholoogia põhimõtteid on rakendatud paljudes valdkondades, sealhulgas disainis, kunstis ja teraapias. Mõned tuntumad Gestaltpsühholoogia seadused hõlmavad lähedus-, sarnasuse-, sulgemis- ja jätkuvuse seadust, mis kirjeldavad, kuidas me erinevaid visuaalseid elemente rühmitame. Koolkonna mõju on kestev ja selle ideid peetakse tänapäevases kognitiivpsühholoogias endiselt oluliseks.