Elektromagnetväli

Elektromagnetväli on füüsikaline väli, mis on loodud elektrilaengute poolt ja mis mõjutab elektrilaenguid. See koosneb kahest omavahel seotud komponendist: elektriväljadest ja magnetväljadest. Elektriväljad tekivad paigalseisvate elektrilaengute poolt ja mõjutavad teisi laenguid jõuga, mis on laengu suurusega võrdeline ja väljatugevuse suunaline. Magnetväljad tekivad liikuvate elektrilaengute (voolude) või muutuvate elektriväljade poolt ning mõjutavad teisi liikuvaid laenguid jõuga, mis on võrdeline laengu kiiruse, laengu suuruse ja magnetvälja tugevusega ning mille suund on antud Lorentzi jõu seadusega.

Elektriväljad ja magnetväljad ei eksisteeri iseseisvalt, vaid on omavahel tihedalt seotud. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. See vastastikune mõju on kirjeldatud Maxwelli võrranditega, mis moodustavad elektromagnetismi aluse. Elektromagnetväli levib ruumis lainetena, mida nimetatakse elektromagnetlaineteks. Valgus on üks näide elektromagnetlainetest. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus on teised elektromagnetlainete vormid, mis erinevad lainepikkuse ja sageduse poolest.

Elektromagnetväli on fundamentaalne looduses ja sellel on arvukalt rakendusi tehnoloogias. See on vastutav paljude nähtuste eest, alates magnetsidest ja elektriaparaatidest kuni valguse ja raadiosidete edastamiseni. Elektromagnetväljade uurimine on olnud oluline kaasaegse füüsika arengus ja see jätkab meie arusaama maailmast laiendamist.