Andmekrüpteerimisvõtmed

Andmekrüpteerimisvõtmed on salajased arvandmed, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüpteerimine muudab loetava andme (selgeksandmed) loetamatuks vormiks (krüpteeritud andmed), mis kaitseb seda volitamata juurdepääsu eest. Dekrüpteerimine kasutab vastavat võtit, et taastada krüpteeritud andmed algsesse, selgeksandmete kujul.

Krüpteerimisvõtmeid võib jagada kahte peamisesse kategooriasse: sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilistes krüpteerimissüsteemides kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. See tähendab, et saatja ja vastuvõtja peavad jagama sama salajast võtit, mis muudab selle võtme turvalise levitamise keeruliseks. Näited sümmeetrilistest algoritmidest on AES ja DES.

Asümmeetrilistes krüpteerimissüsteemides kasutatakse võtmepaarid: avalik võti ja privaatne võti. Avalikku võtit saab jagada vabalt ja seda kasutatakse andmete krüpteerimiseks. Privaatset võtit hoitakse salajas ja seda kasutatakse krüpteeritud andmete dekrüpteerimiseks. See süsteem lahendab sümmeetriliste võtmete levitamise probleemi, kuna avalikku võtit pole vaja salajas hoida. Asümmeetrilise krüpteerimise näideteks on RSA ja ECC.

Krüpteerimisvõtmete turvalisus on ülimalt tähtis. Nõrk või kompromiteeritud võti võib muuta kogu krüpteerimise ebaturvaliseks, võimaldades ründajatel andmetele juurde pääseda. Seetõttu on oluline kasutada tugevaid krüpteerimisalgoritme ja turvalisi meetodeid võtmete haldamiseks, sealhulgas võtmete genereerimist, säilitamist ja hävitamist. Võtmete pikkus (bitides) mõjutab krüpteerimise tugevust; pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust.